Kevadine üllatus
Kuulake nüüd hoolega raisk!
Ei saa olla enam laisk.
Kevad koputab uksele,
aeg hakata tööle.
Puud kõik riita,
end saan kiita.
olen taat kõva äss
sitane vanamehenäss
Kuur saab uue ukse
ägeda sihukese
Hoov saab puhtaks
ilusaks, uudseks.
Kaevan labidaga
garaazi taga
järsku käib kõlks
ohsa puts
Maapõues peidus
miskit kahtlast leidus
inspekteerin objekti
hui teatan menti
Tardun nagu pingviiniks maskeerunud ja salakütte vältida üritav morsk
türa see on ju mürsk
pohui, prügikasti
mind ei nussi
Päev liigub õhtusse
taat vaatab telekast tusse
Aias aga naabripoiss
suus põlev pabeross
Allameetrine nikotiinik
jahupea, debiilik
põleva koni prügikasti
nipsuga lennutab kenasti
Paber, plastik
kärsahais vastik
tuli võtab võimu
näitab oma jõudu
Taadil nina tilgub
tuss telekas vilgub
ise paneb kärakat
järsku tunneb kärsakat
Hoovis aga naabrimees
silmad punnis ees
tormab rutates
veeämbrid käes
Kuid ootamatult käib pauk
vastu taevast lendab laut
Naaber lendab kummuli
suu jääb ammuli
Taat teeb kiiret jooksu
naabrile annab lonksu
naaber kargu ajab alla
pole ühti nii hull olla
Taat ja naaber kaevad kino
maa sisse tekkinud
sügavat kraatrit
laiust mitukümmend meetrit
Kraatrisse niriseb vett
bljät jobtvõimatt
üllatunud on kaks friiki
kiidavad nad uut tiiki
Naaber ütleb taadile
nagu potsepp sellile
türa sa vahid siin nagu kevadel õide läinud toominga lehe peal vere ja sita segu ekskrementeeriv nälkjas
mine too õlled välja
Taat ja naaber nüüd üheskoos
hea tuju, õnnejoovastus
lõpp-hea kõik-hea
uus tiik on õuepeal